Uudised

05.07.2013 toimus Pärnus LKET korraldatud FCI I rühma näitus. Austraalia karjakoeri hindas Piotr Król Poolast. Kokku oli näitusele registreerunud üheksa austraalia kaarjakoera. Loe edasi…

15. juunil toimus Harjumaal Tuhalas EAKT korraldatud agility päev. Koolitajaks oli agilityklubi Agility Pluss treener Inga Järv. Agility päevale oli osalema tulnud 9 koera, kellest suurem osa polnud kunagi agilityga kokku puutunud. Seega otsustas koolitaja tutvustada lihtsamaid takistusi nagu tunnel, kott, rõngas, tõke ja müür. Loe edasi…

Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühing korraldab:
AGILITYPÄEV
15.06.2013 kell 12:00
Tuhala Agility platsil
Agility on spordiala, kus koerajuht juhib koera mööda takistusrada, mis võib koosneda erinevatest tõketest, tunnelist, poomist, slaalomist jne.
Loe edasi…

01.-02.06.2013 toimus Tallinnas rahvusvaheline näitus Eesti Võitja 2013.
Austraalia karjakoerte kohtunikuks oli Sue Hewart-Chambers (Inglismaa).
Loe edasi…

Pühapäeval käisid lamba- ja karjakoerad Jaani talus karjatamiskoolitusel. Austraalia karjakoertest osalesid seekord Greta (Inglisilm Greta Nuuskurnina), Simba (Teravsilm Simba), Juki (Karjapeni Juki) ja Jokker (Karjapeni …

05.05 toimus Nõmmel Loodusmaja aias Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühingu korraldatud kutsikatepäev – esimene ametlik TÜ üritus. Oodatud olid kõik koerad vanusest ja tõu(tuse)st sõltumata, kellele väljakuulutatud teemad huvi pakkusid.

Kuigi pühapäevane hommik ei lubanud üritust soosivat ilma, hakkas kell 12 pilve tagant piiluma päike, mis saatis meid terve päeva.

Vähetõotavast hommikusest ilmast sõltumata oli kohale tulnud märkimisväärne hulk karjakoeri. Karjakoerakutsikaid oli 11, suuri karjakoeri 4 ning kirsiks tordil oli väike spits Chevy, kes hääle järgi arvates pidas ennast kõige suuremaks. Loe edasi…

Nii nagu inimene on aina enam linnastumas, liigub inimese üks põhilisi kaaslasi läbi pika ajaloo – koer – koos inimesega linna. Kui veel kümmekond aastat tagasi peeti koera pigem maal (ja ketis), on tänapäeval üha enam koeri (ja ka kasse) linnaruumis. Kuna linnas on inimeste hulk väikesel pinnal üsna suur, tuleb loomapidamisel aina enam arvestada kaaslinlasastega. Selleks, et arvestamine inimestel lihtsam oleks, on iga omavalitsus välja töötanud lemmikloomade pidamise eeskirjad. Erinevate omavalitsuste lõikes on need küll veidi erinevad, kuid tahaksin siinkohal välja tuua kõige olulisemad punktid. Loe edasi…

Austraalia karjakoerad on traditsiooniliselt kaelas kandnud rätikut. Kauboi rätikut “bandana”. Täpselt sellist, mida nende omanikust kauboi (Austraalias Jackaroo/Jillaroo) endale kaela ja vastavalt vajadusele ka näo ette sidus, et ennast kaitsta päikese, vihma, tuule ja liiva ning tolmu eest. Koera see rätik loomulikult ei kaitsnud, vaid oli edevuseks ja staatuse sümboliks – kauboi seisuse märgiks.
Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühingul on valminud rätikud koertele. Loe edasi…