Terviseuuringutest

Lemmiklooma võttes peame aru saama, et tema on meie vastutusel ka siis, kui ta on haige. Siis just tegelikult veel enam. Aga selleks, et saaksime koos oma lemmikuga veeta pika ja täisväärtusliku ühise aja, on olulisem tegeleda haiguste ennetamise kui tagajärgede likvideerimise või leevendamisega. Tõukoertele ning kõikidele töö- ja sportkoertele on ette nähtud mitmeid tõupõhiseid terviseuuringuid, et tagada loomale kvaliteetne elu ning elimineerida aretusest haiged või pärilikku haigust kandvad indiviidid. Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühing on seisnud varasemaltki selle eest, et suunata ja julgustada nii tõuühingu liikmeid kui kõiki teisi huvilisi oma lemmikuga uuringutel käima. Sel korral keskenduti liigestele ning kutsuti koostöös Pärnu Väikeloomakliiniku ja tunnustatud ortopeedi dr Marti Lasnaga kõiki soovijaid oma lemmikutega terviseuuringute päevale, et teha küünar- ja puusaliigeste ning selgroo röntgenoloogiline uuring.

Võib ju küsida, et milleks üldse on vaja erinevaid uuringuid teha, kui mul on lihtsalt kodune lemmikloom, kellega ei käida näitustel ega kasutata aretuses. Dr Marti Lasn selgitab, et uuringuid tehakse küll eelkõige aretusväärtuse määramiseks, aga samas sobivad need uuringud ka kõigile aretuses mittekasutatavatele koertele, et ennetada ja vältida teatud haigustega kaasas käivat kliinikat ja seeläbi koera vale koormamist ja kasutust. Nii võib näiteks liigesehaiguse süvenemise põhjuseks olla just liigne koormus lemmiku treenimisel või temaga mängimisel ning vale toitumine. Nii austraalia karjakoertel kui teistel keskmist ja suuremat tõugu koertel on põhilisteks liigesevaevusteks düsplaasiad, millest enim levinud on küünarliigese ja puusa düsplaasia.

Küünarliigese düsplaasia (ED ehk Elbow dysplasia)
Küünarvarre düsplaasia on ebanormaalne kõhre ja luu transformatsioon, mis põhjustab kõhre või luu tükikeste murdumist liigese vahele. Kõhr on luu kude, mis tagab valuvaba liikumise. Arvatav küünarliigese düsplaasia tekke põhjus võib olla ebasünkroonne luude kasv. Suurtel koeratõugudel on eelsoodumus seda haigust saada liiga kiire kasvamisega kutsikaeas. Sümptomiteks võib olla lonkamine ja valu liigeses, haige liigese vähendatud liikuvus ning lihase taandumine haiges kohas. Düsplaasia tuvastamiseks tehakse röntgenipilt ning määratakse düsplaasia aste: 0 – puuduvad düsplaasia tunnused; 1 – kerge osteoartroos; 2 – keskmine osteoartroos; 3 – raske osteoartroos. Ravi varieerub valuvaigistitest kuni operatsioonini.

Puusa düsplaasia (HD ehk Hip dysplasia)
Puusa düsplaasia on puusaliigese väärareng. Tavaliselt algab see puusaliigese liigse lõtvusega ning võib areneda edasi artriidiks. Düsplaasia tekkimisel on olulised nii pärilikud kui ka keskkondlikud faktorid. Keskkondlikud faktorid on koera liigne kehakaal ja liiga kiire luude kasv ning samuti liialdamine füüsiliste harjutustega kutsikaeas. Samas mängivad haiguse tekkimisel rolli ka erinevad geenid. Sümptomiteks võivad olla raskused treppidest käimisega või püsti tõusmisel, koera hüplev või vingerdav liikumine, hommikune jäikus. Samas on koeri, kellel on diagnoositud raske düsplaasia, aga sümptomeid ei esine üldse. Düsplaasia tuvastamiseks tehakse röntgenipilt ning määratakse düsplaasia aste: A – puuduvad düsplaasia tunnused; B – peaaegu normaalne liiges; C – kerge puusaliigese düsplaasia; D – keskmine puusaliigese düsplaasia ja E – raske puusaliigese düsplaasia. Düsplaasia ravi varieerub valuvaigistitest kuni puusaliigese väljavahetamiseni.

Pildil on 2-aastase austraalia karjakoera puusad, mille arst on hinnanud astmega B (peaaegu normaalne liiges).

Puusa- ja küünarliigese düsplaasia uuringuid tehakse vähemalt 12-kuustele koertele (teatud suurtele ja giganttõugudele 18-kuu vanusena). Röntgenpildid edastatakse ametlikuks hindamiseks Eesti Kennelliidule, kuid kogenud arst oskab omanikule ka kohe pärast piltide valmimist uuringute tulemustest rääkida. Düsplaasiauuringud on kohustuslikud aretuses kasutatavatel austraalia karjakoertel ja rangelt soovituslikud töö- ja sportkoertel!

Viimastel aastatel on austraalia karjakoertel diagnoositud ka selgroolülide jäikust ehk spondüloosi. On olnud juhtumeid, kus koer on muutunud agressiivseks ning seda ei osata seostada üldjuhul muu kui käitumisega. Samas võivad agressiivsuse põhjuseks olla hoopis valud, mida erinevad haigused põhjustavad ning millest loom meile arusaadavas keeles rääkida ei oska. Seetõttu tuleks ka looma kummalise käitumise korral jälgida ja kontrollida tema tervislikku seisundit. Tänapäeval räägitakse lemmikute tervisest ja haigustest küll oluliselt rohkem, kui aastaid tagasi, kuid Pärnu Väikeloomakliinik ei ole täheldanud trendi, et arsti juurde haiguste ennetamiseks rohkem tuldaks. Dr Marti Lasn ütleb, et pigem tullakse kliinikusse ikkagi tagajärgi ravima, kuigi algne põhjus on juba mõnda aega ilma oluliste väliste märkideta kestnud.

Spondüloos ehk selgroolülide jäikus
Spondüloos on progresseeruv degenaratiivne lülisamba haigus. Iseloomulik on lülisamba jäigastumine luusildade moodustumise tõttu. Spondüloosi tekkimise põhjusteks peetakse pärilikkust, keskkonnamõjusid ja traumasid (eelkõige mikrotraumasid). Spondüloos võib kulgeda ilma silmnähtavate sümptomiteta, kuid enamasti on sümptomiks kange liikumine, järsk valu hüppamisel või kiiretel liigutustel. Diagnoosimiseks on vajalik röntgenoloogiline uuring, soovitatav alates koera 2. eluaastast ning vajalikud võivad olla kordusuuringud. Soomes on spondüloosi levik kaardistatud ning uuring ametlik, see toimub skaalal 0-4. Austraalia karjakoerte puhul on Soomes spondüloosi uuring kohustuslik aretuskoertel 2. pesakonna ajaks. Soome statistika põhjal on spondüloos diagnoositud 1/3 uuritud austraalia karjakoertel ning on pärilikus seoses. Eestis hetkel uuring ametlik pole, kuid on meie tõus rangelt soovituslik kõikidele aretus-, töö- ja sportkoertele!

Pildil on 2-aastase austraalia karjakoera selg, mille arst on hinnanud terveks (ei esine spondüloosi tunnuseid).

Millised on populaarsemad uuringud või analüüsid, mida lemmikutele tehakse?
Dr Marti Lasn loetleb, et nendeks on eelkõige ikkagi pärilikkusega seotud uuringud – liigesed, silmad, põlvekedrad, südamed, seljad. Uuema trendina on nimekirja lisandunud ka mitmeid geeniteste, mille usaldusväärsus ja tõlgendamine jätab arsti sõnul siiski suures osas soovida.

Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühing tänab väga meeldiva koostöö eest dr Marti Lasna ning Pärnu Väikeloomakliiniku sõbralikku ja abivalmis kollektiivi! Samuti suur tänu kõikidele hoolivatele peremeestele, kes oma neljajalgsete sõpradega uuringutel osalesid!

Loe lisaks (kasutatud materjal):
http://www.austraaliakarjakoer.ee/portfolio/tervis/
http://www.nodramas.eu/austraalia_karjakoer/tervis.html
http://www.koer.ee/Dusplaasia.html
http://www.koer.ee/Puusaliigese_dusplaasia.html
http://loomakiirabi.ee/dusplaasia-kui-elukaaslane/

Seljaprobleemid:
http://www.australiancattledog-info.info/gesundheit/new-spondylosis-dish-english/index.html

Teksti koostanud ja piltidega illustreerinud Teele Sepp.