Terviseuuringute päev: silma pilulambiuuring ja põlveuuring

Nägemist ja terveid põlvi!

Aprillikuu esimesel pühapäeval korraldasime järjekordse terviseuuringute päeva, kus sel korral keskenduti silma- ja põlveuuringule. Uuringuid viis läbi tunnustatud silmahaiguste spetsialist ja Eesti Kennelliidu usaldusarst dr Ülle Kell.

Inimestena saame enamuse infot ümbritsevast maailmast silmadega. Vaatamata sellele, et koerad saavad vähenenud nägemisega paremini hakkama kui inimesed, kuna neil on oluliselt paremini arenenud haistmismeel, tasuks siiski lemmiku silmasid kord kahe aasta jooksul kontrollida, et avastada haigused või muutused võimalikult vara. Nii ütleb Üllegi, et lihtsam ja ka soodsam on haigusi ennetada kui hiljem kaugele arenenud tõve ravida.

Silm koosneb silmamunast, silmalihastest, laugudest ja pisaranäärmetest. Silmalaugude ülesanne on kaitsta ja puhastada sarvkesta, pisaratest saab sarvkest talle vajalikke toitaineid, nad puhastavad ja niisutavad sarvkesta, silmalihased liigutavad silmamuna. Skleera ja sarvkest (silmamuna välimised osad) kaitsevad silmamuna mehhaaniliselt, aitavad kaasa silmasisese rõhu kujundamisele, võimaldades samal ajal valguse sissepääsu silma. Probleemid nägemisega tekivad, kui ühe või mitme silmaosa töö on häiritud. Erinevaid silmahaigusi on palju. Mitte kõik, kuid suur osa neist võib saada nägemisele ohtlikuks. Pärilikud silmahaigused on paljudele koeratõugudele probleemiks.

Esmast silmauuringut teostatakse pilulambi seadmega. Silma pilulambiuuringuga saab avastada ja tuvastada enamusi silmahaigusi, mis lemmikloomasid kimbutada võivad. Neist levinumad on kindlasti katarakt, glaukoom, läätse lukatsioon, PRA.

Katarakt e. kae puhul tekib läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine suuremal või vähemal määral. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on loom pime. Osalise kae puhul võib nägemine mingis osas olla säilinud. Kae ei pruugi alati olla pärilik, ta võib olla tekkinud ka näiteks trauma, silmapõletiku või ainevahetushaiguse tagajärjel. Pärilikul kataraktil (HC e. hereditary cataract) on aga teatud omadused, mille alusel ta diagnoositakse just nimelt pärilikuks: ta on alati bilateraalne st. mõlemas silmas. Sõltuvalt koera tõust on kataraktil läätses kindel asukoht, ta on progresseeruv. Sõltuvalt koera tõust võib pärilik kae tekkida erinevas vanuses. Mõnel tõul on katarakt diagnoositav juba kolme nädala vanuselt, mõnel alles 6-7 aastaselt. Kaed ei tohiks segi ajada kõikidel vanadel koertel tekkiva läätse tuuma tihenemise e. nukleaarskleroosiga, mis on normaalne ning tingitud sellest, et läätse sisemised kiud surutakse läätse kasvades kokku.

Glaukoom (rahva seas tuntud kui roheline kae), on haigus, mille puhul suureneb silma siserõhk, tekitades silma siseselt suuri kahjustusi, mis võivad lõppeda pimedaks jäämisega. Vaieldamatult on see üks raskemaid pärilikke silmahaigusi tõukoertel, kuna ta on äge, äärmiselt valulik, kiirelt (24 tunni jooksul) pimedakstegev tõbi, millele ei ole tõhusat medikamentoosset ravi. Seetõttu tuleks arsti poole pöörduda koheselt, kui on märgatud punetavat, valulikku silma.

Läätse luksatsiooni puhul rebenevad läätse paigal hoidvad ripsvöötmekese kiud ning lääts liigub oma kohalt. See on peamiselt erinevate terjeritõugude probleemiks. Lääts võib nihestuda kas klaaskeha poole või läbi pupilli silma eeskambrisse. Viimasel juhul võib tekkida teisene glaukoom, kuna vesivedeliku ringlemine silmas on takistatud. Selline olukord vajab silma ja nägemise päästmiseks kiiret kirurgilist vahelesegamist.

PRA – progresseeruv võrkkesta atroofia (progressive retinal atrophy) – võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb pimedaksjämisega. PRA haarab võrkkesta kepp- ja käbirakke. Erinevat tõugu koertel algav haigus erinevas vanuses, näiteks väikesel puudlil 3-5 aastaselt, samas iiri setteril juba 3-5 kuuselt. Kõigepealt tekivad probleemid nägemisega hämaras valguses, hiljem ka päevavalguses. Taandarenevad võrkkest ja teda toitvad veresooned. Tüsistusena võib tekkida katarakt. PRA-d on oftalmoskoopiliselt võimalik diagnoosida suhteliselt hilises staadiumis ja vanuses. Selleks ajaks võib koeral olla juba mitmeid sama diagnoosiga järglasi. Seetõttu oleks oluline PRA diagnoosiga koerte, nende järglaste ja lähisugulaste väljalülitamine aretusest.

Silmahaigused vähendavad kindlasti lemmiklooma elukvaliteeti, samuti on oluline uurida silmade tervist ja haiguste geneetilisust tõuaretuses kasutatavatel isenditel. Ravi varajane alustamine väldib looma pimedaks jäämist ning geneetiliselt silmahaigusi kandvaid tõukoeri saab aretusest elimineerida, et järeltulevad põlved oleksid ikka terved ja pakuksid inimestele pikka koosolemisrõõmu.

Eelmisel aastal korraldasime terviseuuringute päeva, mis keskendus koerte liigestele ning koostöös Pärnu Väikeloomakliinikuga uuriti röntgenoloogiliselt koerte puusasid, küünraid ja selga. Sel korral sai aga lisaks silmadele kontrollida ka koera põlvesid.

Koertel sageli diagnoositav ortopeediline probleem ongi just põlvekedra nihestus ehk patella lukatsioon, mis tähendab seda, et koera põlvekeder nihestub sisse- või väljapoole reieluu küljele. Libisev põlvekeder võib olla nii pärilik kui ka elu jooksul tekkinud. Kaasasündinud viga võib olla tuvastatav juba 6-nädalasel kutsikal. Libisev põlvekeder ilmneb kõige tavalisemalt nii, et koer võib longata. Lonkamine ei pruugi olla pidev, mistõttu võib omanik võtta seda lihtsalt mõne väikese ja iseenesest paraneva traumana.

Põlveuuringut saab teostada koera põlvede katsumise teel. Kahtlustuse korral on võimalik ka täpsustav röntgenuuring. Põlvi hinnatakse neljas astmes, kus kliiniliselt normaalsed on 0-põlved.

Meil on hea meel, et uuringupäeval osales rohkesti koeri erinevatest tõugudest ning kõik koerad tunnistati terveteks. Tegemist oli ametlike uuringutega, mille tulemused edastati ka Eesti Kennelliitu. Silmauuringu kehtivusaeg on kaks aastat, põlveuuring kehtib terve koera eluea. Täname dr Ülle Kella uuringute teostamise eest ning kõiki osalejaid!

Kasutatud allikas: Kell, Ülle http://www.koer.ee/Koerte_parilikud_silmahaigused.html

Muljetas Teele Sepp

Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühing korraldab TERVISEUURINGUTE PÄEVA pühapäeval 8.aprillil Tallinnas Nõmme Loodusmajas aadressil Õie 14!

Silma pilulambi ja põlveuuringut teostab EKL usaldusarst dr Ülle Kell.

Uuringu hind: silma pilulambiuuring 45 €, põlveuuring 25 € ning kaks uuringut korraga 65 €. EAKT liikmele soodustused!
Tasumine kohapeal sularahas! 

Uuringule registreerimiseks kirjuta palun registreeri@austraaliakarjakoer.ee ja märgi kindlasti osalevate koerte hulk, soovitud uuringud ning oma telefoninumber. Kui sul on erisoove uuringu kellaaja osas, siis edasta need registreerimisel.

Registreerida saab kuni 03.04 või kuni täitub kohtade arv (40 koera).

Uuringud on ametlikud, mis tähendab, et kõik uuringu läbinud koerad, kes on vähemalt 12 kuud vanad, saavad ametliku sertifikaadi ja uuringu tulemus kantakse Eesti Kennelliidu (EKL) registrisse.

Silmauuringu teostamiseks tilgutab arst koerale tilgad silma ja spetsiaalse aparaadi abil uurib koera silmi.
Põlveuuring seisneb koera liigeste katsumises ja liigutamises.

Kaasa tõutunnistus! Uuringu eelduseks on, et koer on märgistatud mikrokiibiga ja arst kontrollib koera vastavust kiibile.

Oodatud on koerad tõust sõltumata! (Tõutud koerad saavad uuringu tulemuse, mis jääb mitteametlikuks)

Uuringu planeeritav alguse aeg 10:00, kuid võib muutuda sõltuvalt osalejate arvust. Igale osalejale teatatakse ligikaudne kella-aeg, millal toimub koera läbivaatus.

Loe rohkem: Koerte silmahaigused ja põlveuuringud