Linnakoer!

Nii nagu inimene on aina enam linnastumas, liigub inimese üks põhilisi kaaslasi läbi pika ajaloo – koer – koos inimesega linna. Kui veel kümmekond aastat tagasi peeti koera pigem maal (ja ketis), on tänapäeval üha enam koeri (ja ka kasse) linnaruumis. Kuna linnas on inimeste hulk väikesel pinnal üsna suur, tuleb loomapidamisel aina enam arvestada kaaslinlasastega. Selleks, et arvestamine inimestel lihtsam oleks, on iga omavalitsus välja töötanud lemmikloomade pidamise eeskirjad. Erinevate omavalitsuste lõikes on need küll veidi erinevad, kuid tahaksin siinkohal välja tuua kõige olulisemad punktid.

1. Lemmikloom liikleb avalikus ruumis alati rihmas, süles või transpordikastis
2. Korista lemmiklooma järelt
3. Lemmikloom on vaktsineeritud ja saanud regulaarselt parasiiditõrje
4. Lemmikloom on märgistatud selliselt, et looma kaotsiminekul on võimalik loom ja inimene kokku viia
5. Hätta sattunud lemmikloomast teata varjupaika või loomakaitseseltsi
6. Arvesta teistega – kõigile ei pea sinu lemmikloom meeldima

Miks peaks loom olema avalikus ruumis ohjatud?

Põhjus on see, et vabalt kulgev lemmikloom võib sattuda auto alla, kukkuda kuskile või kuskilt, saada vigastatud inimese või teise looma poolt, ta võib vigastada inimest/looma, su lemmik sööb sisse midagi halba jne. Muide, viimasel ajal on ka Eestis sagenenud juhtumid, kus puistatakse mürgitatud maiuspalu. Kõik eel-loetletu on põhjuseks, miks su lemmik peaks olema kontrolli all. Looma lahtiselt laperdama laskmine võib põhjustada kannatusi sinu loomale, ta vajab veterinaari abi või sinu lemmiku põhjustatud vigastused teistele vajavad arsti abi. Samuti võib sulle määritud rõivaste või lõhutud sõiduki omanik esitada rahalise nõude rikutud vara hüvitamiseks. Varjupaika viidud looma kättesaamiseks pead maksma ka looma püüdmise ja hoiustamisega seotud kulud. Lisaks materiaalsele poolele on siin ka emotsionaalne pool. Viga saanud või kadunud lemmik põhjustab muret ja südamevalu.

Tallinnas on ehitatud spetsiaalsed koerte jalutusväljakud, kus koer saab rihmata lipata. Samuti on Tallinnas olemas koerte rannad, kus koerad ujumas käia tohivad. Täpsemat infot saab Tallinna linna kodulehelt.

Miks peaks looma järelt koristama ning teda vaktsineerima ja talle regulaarset parasiiditõrjet tegema?

Kõigepealt on tegemist sanitaarse poolega. Väljaheidete kaudu levivad paljud parasiidid, mis ei pruugi olla ohtlikud loomale, kuid võivad olla fataalsed inimestele. Seetõttu on oluline koristada avalikust ruumist loomade väljaheited, loomi vaktsineerida ja teostada regulaarset parasiiditõrjet.

Teisest küljest on tegemist esteetilise poolega. Kellegi kaka pargipingi kõrval või liivakastis pole kunstiteos. Samuti ei ole meeldiv kodus avastada, et oled saabaste või lapse riietega toonud kaasa aromaatse lisaväärtuse.

Miks peaks loom olema märgistatud?

Kõige lihtsam oleks vastata, et enamus omavalitsuste loomapidamiseeskirjad sätestavad seda. Tegelikult on ju aga põhjus hoopis selles, et kui sinu kaotsi läinud lemmik leitakse, oleks võimalik sind sellest informeerida. Teisalt, kui su loom on käinud pahapeal ja saadakse kätte, siis on võimalik sind looma hulkuma laskmise ja panduste kaudse põhjustamise eest võimalik karistada, kuid ühe korraliku loomapidaja eesmärgiks peaks siiski olema kõikidega arvestav eluviis.

Tallinnas on koerte ja kasside kiipimine ja registrisse kandmine kohustuslik!

Kui loom on veterinaari juures kiibitud, kontrolli kindlasti üle, kas ta on kantud ka registrisse, vahel unustatakse selline „pisiasi“ tegemata ja sellisel juhul ei ole kiipimisest vähimatki kasu.

Miks peaksin hädas olevast loomast teavitama varjupaika või loomakaitset?

Loom on sattunud hätta erinevatel põhjustel. Kui ta on läinud hulkuma ja saanud viga, võib vigastatud loom sind rünnata ja põhjustada sulle vigastusi kui sa talle appi lähed. Loomadega tegelevatel organisatsioonidel on aga vahendid ja kogemus vigastatud loomade aitamiseks. Kui loom ongi sündinud vabana, on tema aidata püüdmine samuti seotud vigastuse ohuga – metsik loom ei ole inimesega harjunud. Lisaks kui selliseid loomi sööta, paisub nende populatsioon hirmuäratava kiirusega ning tekivad erinevad terviseriskid. Kui aga näed looma, kel on hoolimatu omanik, on vaja looma aitamiseks esmalt fikseerida asjaolud, ja seda oskavad korrektselt teha vaid vastavat õigusalast infot ja pädevust omavad isikud. Ei ole ju kasu looma päästmisest halbadest tingimustest kui seda tehakse seaduse mõistes ebakorrektselt ja omanik võib oma looma tagasi saada (ja oma negatiivse emotsiooni siis looma peal välja elada).

Tallinnas on lisaks varjupaigale (www.pets.ee), loomakaitseorganisatsioonidele (Eesti Loomakaitse Selts www.loomakaitse.ee, Eestimaa Loomakaitse Liit www.loomakaitse.eu) ja veterinaar- ja toiduametile (www.vet.agri.ee) ka MUPO (www.tallinn.munitsipaalpolitsei.ee), kes analoogsete olukordadega tegelevad.

Miks peaksin teistega arvestama?

Lihtsalt selle pärast, et anda head eeskuju. On inimesi, kes on loomadele allergilised, on inimesi, kes loomi kardavad, vahel on inimesel lihtsalt tahtmine olla segamatult. Arvestame siis nende kõikidega. Ise head eeskuju andes muudame kild haaval maailma paremaks. Alati ei pea nõudma taga oma õigust, vahel võib ka teiste õigus peale jääda.

Looma transportimine

Kui sõidad oma või sõbra autoga, on tore küll kui koer sul süles või kõrval istub, kuid siinkohal peaks arvestama ka ohutusnõuetega. Kui salongis vabalt olev loom näiteks hüppab juhile sülla või poeb pedaalide juurde, on õnnetus kerge juhtuma. Kunagi ei tea, millal võib ka kõige tasasem loom ootamatult käituda. Samuti muutub loom ohtlikuks relvaks kui sõiduk peaks sattuma õnnetusse. Seega, kõigile on turvalisem kui loom on eraldatud selleks ettenähtud transpordivahendisse (salongis eraldatud ruum, transpordipuur) või kinnitatud turvaliselt turvatrakside ja turvavööga.

Ühistranspordis aga peab rihmas oleval koeral peas suukorv. Põhjus selleks lihtne – kitsastes oludes võib loom käituda ootamatult ja ebatavaliselt ning kedagi naksata ning pahandus on jällegi käes.

Iga omavalitsuse kehtestatud lemmiklooma pidemaise täpsed eeskirjad leiad omavalituse kodulehelt.

Ära unusta! Lemmiklooma pidamine pole mitte ainult rõõm, see on ka vastutus!

Kollase koera projekt

USAs on ellu kutsutud Kollase Koera Projekt, mis levib üle maailma. Ka Eesti on selle projektiga liitunud.

Nii nagu eelpool palusin arvestada erinevate inimeste vajaduste ja soovidega, on kena arvestada ka koeraomaniku soovidega. Põhjuseid, miks omanik ei soovi, et sina või sinu lemmik tema koeraga ei suhtleks, võib olla palju. Kui tuua mõni näide, siis võib olla, et koer on haige, koer treenib või teeb tööd, tal on jooksuaeg, ta on arg (alles õpib ühiskonnas toime tulema) või tal on lihtsalt kehv iseloom. Selleks, et sinule juba eemalt märku anda, et konkreetne koer vajab suuremat isiklikku ruumi, on kokku lepitud, et kollase lindiga koera ei tülitata. Püüa sellea palun arvestada, kollase lindi koer ja tema omanik on sulle selle eest tänulikud.

Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühingul on valminud just selleks otstarbeks mõeldud kollased rätid! Loe selle kohta täpsemalt!

*tegelikult kehtib kogu lugu ka maapiirkonna kohta, lihtsalt linnas on probleem suurem 🙂