Kokkuvõte loengust “Hästi käituv koer”

Tallinnas Nõmme Loodusmajas 17. aprillil toimunud loengu “Hästi käituv koer” lektoriks oli palutud Anu Poopuu, kes on spetsialiseerunud koerte käitumisprobleemide ravile ning olnud perenaiseks ka austraalia karjakoerale. Allpool on välja toodud peamised punktid, mis loengus käsitletud said.

Keha ja keel

Koera ja inimese omavahelise suhtlemise aluseks on kehakeel. Koerad väljendavad oma seisundit ja emotsioone kehakeeles ja „räägivad“ sedasi kogu aeg. Samuti loevad koerad inimese kehakeelt, kuigi inimeste kehaline väljendusoskus jätab soovida. Probleemiks osutub enamasti inimeste puudulik võime koera kehakeelt lugeda ning aru saada, mida koer tunneb ja soovib. Peab arvestama ka, et kutsika ja noorkoera emotsioonid võivad olla raskesti loetavamad, kuna nad ei ole õppinud veel end väljendama ja nende miimika pole välja arenenud. Eriti tähelepanelik peab olema kutsikatega, kes võivad mõnes olukorras hirmu tunda, kuid ei oska seda veel väljenda. Väärkohtlemisest ja toorest jõust tekitatud vaimse trauma ning hirmu ja ärevuse emotsioon on koertel kerge üldistuma ja sarnastesse olukordadesse laienema.

Stress ja õppimine

Stress on emotsionaalne pingeseisund, mis aitab õppida ja motiveerida. Siinkohal on oluline vahet teha positiivsel ja negatiivsel stressil. Negatiivne stress on frustratsioon, ärevus ja hirm ning seda saab koera pealt välja lugeda tema käitumisest (näiteks hingeldamine, keelega üle nina limpsamine, suured „vaalasilmad“, kus silmavalget on näha, rahutus ja tammumine, vältiv kehakeel, agressiivsus, haigutamine, toidust keeldumine, murelik-pinges ilme). Kui koeral ei lasta situatsioonist välja tulla, siis stressihormoonid kuhjuvad ning see omakorda ei võimalda koeral õppida. Negatiivses stressis olev koer üritab situatsiooni lahendada lähtudes varasemalt kogetust. Enamasti eelistab koer olukorda vältida pakkudest põgenemist, külmumist või flirti, üleliia lipitsedes, ning kui neid eelnevaid käitumisi mitte arvesse võtta ja koera stressi leevendada, teda sellest olukorrast kaugemale viies, siis viimase võimalusena pakub koer võitlemist ning laseb käiku hambad.  Tavaliselt toob selline käitumine koerale soovitud tulemuse ning stressiallikas eemaldub või eemaldatakse koer ning koer õpibki hammustama, et stressist pääseda.

Kuidas siis koera õpetada temale stressirikastes olukordades. Selleks peab mõistma, et koera keskajus salvestatakse emotsioonid ja faktid eraldi keskustes. Kõrge stressihormoonide tase häirib faktide salvestamise ning salvestuvad vaid emotsioonid. Oluline on leida nn „kollane tsoon“ stressisituatsioonis, kus õppimine toimub veel optimaalselt. Näiteks kui koerale põhjustab stressi teine võõras koer, siis leitakse selline vahemaa koerte vahel, kus stress ei ole veel nii kõrge ning koer suudab õppida. Aja möödudes saab vähehaaval vahemaad vähendada.

Käitumise kujundamine

Koera käitumist mõjutavad geneetilised eeldused, sugu, vanus, temperament, varasemad kogmused, sotsialiseerumine ja harjumine. Koera käitumise muutmiseks on oluline mõista õppimise protsessi – kuidas koerale infot edastada, et too mõistaks seda raku tasandini välja ning et soovitud käitumine salvestuks.

Koera käitumise kujundamisel räägitakse eelkõige operantsest tingimisest. Õppimine algab katse-eksituse meetodist. Kui käitumise tagajärg on positiivne – käitumine kinnistub; kui tagajärg on negatiivne – käitumine väheneb. Positiivseks tagajärjeks ehk preemiaks võib olla toit, puudutus, kiitus, mäng, tähelepanu, sotsiaalne juurdepääs, närimine ja ebamugavuse vältimine. Õppimiseks on koerale oluline asjakohane info, seega käitumise tagajärg peab olema kohene ja selge, kõik sõltub ajastusest. Jätkuv preemia võimaldab käitumist omandada, vahelduv preemia aga õpitut säilitada. Karistus toob kaasa käitumise vähenemise, kuid seejuures tõuseb stress ja õppimisvõime langeb, tekib uus reaktsioon – olukorra vältimine või agressioon.

Käitumise kujundamise põhitaktikad:

• harjutamine (toimub madalal stessitasemel, ei vaja preemiat – reaktsioon väheneb)
• väljasuretamine (käitumisele mittereageerimine ning selle asendamine uue käitumismustriga – käitumine väheneb)
• stiimuli mõju vähendamine (toimub madalal stressitasemel, järk-järguline stiimuli näitamine allpool reaktsiooniläve, ei vaja preemiat, rahulik ja aeglane edasiminek – vastus alaneb)
• seose ümberkujundamine (muudab, kontrollib või lõpetab ebasoovitava käitumise asendades selle meeldiva käitumisega, preemiana ja stressiindikaatorina kasutatakse maiust – vastus asendub)
• üleujutamine (pikendatud ärritiga kontaktis olemine kuni reaktsiooni lõppemiseni, enamasti probleem süveneb, nõuab kogenud koerajuhti – reaktsioon lõpeb)