Aretusnõuded

MIDA JÄLGIDA ENNE OMA KOERA PAARITAMIST VÕI KUTSIKAT VÕTTES

Eesti Kennelliidus kinnitatud aretusnõuded:

1. Terviseuuringud

mõlemal vanemal:

• BAER kuulmistest tulemusega normaalne kuulmine mõlemast kõrvast
• HD-uuring tulemusega A, B või C
• ED-uuring tulemusega 0 või 1

Vähemalt üks pesakonna vanematest peab olema prcd-PRA geenitesti (Optigen) või ametliku põlvnemisuuringuga saanud tulemuse A ehk normal ehk terve.

2.      Näitusehinne (mõlemal vähemalt) vähemalt kaks tulemust vähemalt hindele „väga hea“.

3.       Kõik erinõuded olema täidetud enne paaritamist!

4.      Tõendi pesakonna aretuserinõuetele vastavuse kohta väljastab Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühing.

5.      Aretuserinõuded kehtivad 01.01.2020-31.12.2024.

Uuendatud aretuseeskiri:

EAKT ARETUSEESKIRI 2020-2024

Loe aretuseeskirja esimest versiooni siit!
EAKT ARETUSEESKIRI 2015-2019

Koeri, kes ei vasta aretusnõuetele (Austraalia karjakoerte aretuseeskiri), tohib kasutada aretuses vaid eelneva Eesti Austraalia Karjakoerte Tõuühingu arertustoimkonna kirjaliku otsusega ja Eesti Kennelliidu kirjaliku eriloaga.
Avaldus eriloa saamiseks tuleb esitada EAKT aretustoimkonnale vähemalt 2 kuud (60 päeva) enne emase koera jooksuaja algust. Avalduses peab kasvataja põhjendama koera aretuses kasutamise vajalikkust.

ARETUSE ERILOA TAOTLEMISE KORD

Enne koera paaritamist, peab koera omanik laskma koerale teha röntgeni, tuvastamaks puusa- ja küünarliigese düsplaasiat. Ametliku röntgenit saab teha enamuses suuremates veterinaarkliinikutes üle Eesti. Kliinikust saadetakse röntgenpilt Eesti Kennelliitu, kus usaldusarst hindab pilti ja tulemus kantakse EKL tõuregistrisse koera andmetesse ning omanik saab rahvusvahelise sertifikaadi tulemustega.
Uuringu hetkel peab koer olema vähemalt 12-kuune. Uuring maksab kliinikus ca 100-120 eurot, ning pildi hindamine EKLis 21/55 eurot.

Tulemuseks võib arst hinnata puusadüsplaasia (HD) puhul:
A – normaalne puusaliiges
B – normaalilähedane puusaliiges
C – kerge puusaliigese düsplaasia
D – keskmine puusaliigese düsplaasia
E – raske puusaliigese düsplaasia

Aretuses tohib kasutada A, B, C tulemusega koeri.

Küünarliigese düsplaasia (ED)  hindab arst samaaegselt puusaliigese omaga ning tulemused võivad olla:
0 – normaalne küünarliiges
1 – kerge artroos
2 – keskmine artroos
3 – raske artroos

Aretuses tohib kasutada 0 ja 1 tulemusega koeri. 

Enne aretuses kasutamist peab olema koerale tehtud BAER test, kontrollimaks koera kuulmist. Seda testi saab Eestis teha Tallinnas Erivet kliinikus dr Ranno Viitmaa juures ning arst väljastab koera omanikule tõendi, kus tulemuseks võib olla normaalne kuulmine mõlemast kõrvast (BAER +/+), normaalne kuulmine ainult ühest kõrvast (BAER +/- või BAER -/+) või kurtus mõlemas kõrvas (BAER -/-). Uuringuid teostatakse vähemalt 7-nädalastele koertele. Uuring maksab ca 90 eurot täiskasvanud koerale ja ca 50 eurot kutsika kohta pesakonna testimisel. 

Aretuses tohib kasutada ainult mõlemast kõrvast normaalselt kuulvat koera.

Kindlasti ei tohi aretuses kasutada poolkurti või kurti koera, kuna sellisel juhul on oht suurem, et pesakonnas sünnib kurte kutsikaid. Ka täiesti kuuljatelt vanematelt võib sündida kurte kutsikaid ning seetõttu soovitatakse ka kasvatajal terve pesakond kutsikaid enne loovutamist BAER-testida.

Aretuses kasutatavale koerale ei pea tegema prcd-PRA dna testi juhul, kui koera paariliseks on valitud koer, kelle prcd-PRA dna testi tulemus on A. Sellisel juhul ei sünni haigeid kutsikaid, kes võiksid pimedaks jääda.
Tehes aga koerale prcd-PRA dna testi, võib koer olla kas tüüp A (terve), B (kandja) või C (haige). B ja C tulemusega koera tohib paaritada ainult koeraga, kellel tulemus A. Nii on välistatud haigete kutsikate sündimine. A koera võib aga kasutada ükskõik, mis tulemusega koeraga ja ka testimata koeraga.

Prcd-PRA geenitesti teevad mitmed laborid üle maailma. Usaldusväärne ning Eestiski kasutatav partnerlabor on Laboklin Saksamaal. Laboklin pakub võimalust teha väga palju erinevaid geeniteste ka pakettidena. Austraalia karjakoerte prcd-PRA testina sobivad Laboklini poolt nii Optigeni kui partnelabori variandid. Võimalikud testid ja nende hinnad on leitavat siit – https://shop.labogen.com/genuntersuchung-bestellen/hund/australian-cattle-dog/.
Prcd-PRA DNA testi saab teha ka Optigeni laboris, mis asub USAs. Selleks tuleb täita ankeet asutuse netilehel (www.optigen.com) ning testi tegemiseks peab minema Eestis asuvasse suuremasse veterinaarkliinikusse, kus võetakse koera veri ja täidetakse dokumendid, mis omanik on eelnevalt Optigeni kodulehel täitnud ja välja printinud. Kliinik täidab oma osa dokumentidel ning saadab need koos verega USAsse. Tulemuse saab teada reeglina nädala-kahe pärast.
Geenitestide tegemisel pole vanusepiirangut.
Kuna prcd-PRA pärandub kindla skeemi alusel, on testitud vanemate puhul kutsikate tüüp teada. Paraku on sellisel juhul kutsika tüüp mitteametlik, ning selle tõendamiseks oleks vajalik teha DNA põlvnemisuuring (DNA proov nii mõlemalt vanemalt kui järglaselt).

Koer, kel esineb muid pärilikke silmahaigusi nagu pärilik katarakt HC (Hereditary Chatharact), võrkkesta düsplaasia RD (Retinal Dysplasia) või primaarne läätse luksatsioon PLL (Primary Lens Luxation) ei sobi ka kahjuks aretuseks.
Pärilike silmahaiguste tuvastamiseks saab teha Eestis pilulambi testi dr Ülle Kella juures Tallinnas Tiina Toometi kliinikus. Silmauuringuid tehakse ka üle Eesti erinevates kliinikutes silmauuringupäevadel. Pilulambiga tehtud uuring kehtib kuni 2 aastat, siis oleks mõistlik seda uuringut korrata, et olla kindel, et koeral pole välja löönud haigustunnuseid. Uuringu korral väljastab arst teile ametliku uuringu sertifikaadi. Tulemus kantakse automaatselt EKL registrisse. Uuringu maksumus on ca 50 eurot.

Kui koeral esineb kroonilisi haiguseid (nt. südameprobleeme, atoopilist dermatiiti, epilepsiat, põlvekedra luksatsiooni, allergiaid, pärilikku närvisüsteemi haigust NCL, spondüloosi, DISHi jt selgrooprobleeme), siis ei tasu sellist koera aretuses kasutada.

Vaata haiguste kohta lähemalt SIIT!

Ka võiksid olla kasvatajad ja kutsika võtjad teadlikud, et austraalia karjakoertel võib sündida sünnipärase jõnkssabaga kutsikaid. Ka selliseid koeri ei tohiks aretuses kasutada, kuna sabalüli vead võivad tulevikus aretuse käigus kujuneda välja lülisamba lülide probleemideks. Sellistel jõnkssabadega koertel pole ka asja näitustele.
Aretuskoeraks ei sobi ka koer, kel esineb hambumusvigu. Koeral peab olema käärhambumus ning soovitavalt ka täishambumus.
Aretada ei tohi ka lontis kõrvaga/dega koera ning koera, kellel esineb värvivigu (sinine sadul punasel koeral, “creeping tan” ehk parkpruunide märgiste liialdus sinisel koeral, liiga must või valge sinist värvi koer, shokolaadipruun sinist värvi koer, kreem punane koer)

Aretusest peavad välja jääma ka peitmunandilisusega koerad. Isastel peab olema kaks nähtavalt arenenud ja täielikult munandikotti laskunud munandit.

Enamasti lippab Eestimaa pinnal ringi terveid austraalia karjakoeri ning loodetavasti tänu korralikult uuritud aretuskoertele ja vastutustundlikele kasvatajatele jääb see ka nii tulevikus.
Peale tervise oleks kutsika võtjal oluline tähele panna ka, kas kutsika vanemad on näitustel tituleeritud või hiilgavad koolitustulemustega ning jälgida ka isa-ema käitumist ja temperamenti, et võtta just selline kutsikas, mis sobiks just selliseks alaks, mida soovitakse harrastada.