Mõtteid austraalia karjakoera kasvatusest

Koerakasvatajad Katrin Auser ja Lada Mehikas on esimesi Eestis, kes on kokku puutunud australia karjakoerte kasvatusega. Oma arvamusi sellest toredast tõust ja oma kogemusi austraalia karjakoerte kasvatamisel olid nad lahkesti nõus kirjutama Lemmik.ee-le.

Küsis: Kärt Liekis, 01.05.2004.

Katrin Auseri vastused küsimustele:

1. Millal tuli teie perre esimene austraalia karjakoer?

Meie kennelisse tuli esimene austraalia karjakoer aastal 1998. Eht-eestlaslikul ettevaatlikul moel olin umbes aastajagu maad kuulanud ja selle tõu kohta infot kogunud. Lugesin läbi kõik mulle Soome Austraalia Karjakoerte Tõuühingust saadetud materjalid ja kennelite tutvustused. Valisin kenneli Cattlefarm’s, kus kutsika hind küll kõige kallim, järjekord kõige pikem ja ka asukoht kõige kaugem – 900 km Helsinkist. Kutsikate kvaliteet aga kõige kõrgem. Teel oma kutsika järgi tutvusin täiesti juhuslikult inimesega, kellel sel hetkel veel oma kennelit ei olnud, kuid esimene pesakond tööliinidest karjakoeri just loovutusealised. Nii siis tõime Eestisse 2 esimest karjakoera kutsikat Cattlefarm’s Red Ragazzi ja Atreus.

2. Milliseid rõõme on karjakoer teile pakkunud?

Hetkel elab meiega 3 karjakoera: Muumi, Piret ja Roobert. Rõõm on siis, kui koerad on terved ja neil läheb hästi nii näituseringis kui kodus omavahel suheldes. Eriti suur on rõõm siis, kui meie koerte järglased on oma vanematest paremad.

3. Kas on olnud ka muresid?

Meie koertest ainsana on meil kutsikast saati kasvanud Muumi. Teised on tulnud täiskasvanutena. Muumi kasvamise ajal oli temaga muret küll palju – 1 paaritunnine metsaretk ja kindlasti oli tagajärjeks kas katkiastutud käpp, murdunud küüs, või jäi ta kuhugi kinni, või ronis kuhu poleks olnud vaja, või kukkus/hüppas/jne – loomaarstidele andsime ikka tööd palju. Pireti viimane trauma oli paar kuud tagasi, kui ta metskitse taga ajades okastraataeda kinni jäi.

4. Milliseid koeratõuge te veel kasvatate, kuidas austraalia karjakoer sobib teiste koertega?

Meie kennelisse kuuluvad veel lõuna-vene lambakoerad, kääbusbullterrierid ja prantsuse bulldogid. Emastel karjakoertel pole teistega läbisaamisel probleeme, isane aga rivaale ei salli. Sama ei saa muidugi öelda kõikide karjakoerte kohta, kuna tean mitut peret, kus täiskasvanud isased sõbralikult koos elavad. Kuna mul pole olnud võimalust Roobertit kutsikaeast kasvatada, siis võin talle tema isekuse andestada :)) Ka kassidega on meie koertel suhted rahulikud. Oma pere kass kuulub ju loomulikult meie karja ja tal on puutumatus tagatud. Kuskil pargis patseeriv kodutu kõuts aga tuleb viivitamatult minema ajada. Lehmi pole meie koerad lähemalt näinud kui autoaknast. Nende näoilmest võin aga siirast huvi nende sõraliste vastu välja lugeda küll. Kuna meie Muumi ema oli karjatades 1/3 oma hammastest lehma jalalöökide tagajärjel kaotanud, siis ei kipu ma neid lehmi oma koertele väga ka näitama.

5. Kellel te soovitate võtta austraalia karjakoera?

Karjakoer sobib aktiivse eluviisiga inimesele. Ta vajab palju liikumist ja tööd. Karjakoer tahab omanikku teenida – see on talle loomuomane. Oma suuruse poolest on karjakoerad sobilikud ka korterisse, kuid vaid juhul, kui nende jaoks on piisav aeg ja koht, kus saab lasta koeral ka vabaduses silgata. Koolitus muidugi äärmiselt oluline. Tiheda ja rikkaliku aluskarvaga koerana sobivad nad elama ka aastaringselt õuetingimustes või tallis.

6. Kellele austraalia karjakoer kindlasti ei sobi?

Karjakoer ei sobi lapsele lemmikuks. Oma tugeva iseloomu tõttu saab peagi lapsest koerale alluv karjaliige. Samuti ei sobi karjakoer inimesele, kellel pole aega/võimalust koeraga tegelda. Neile ei piisa vaid pissile ja tuppa režiimist. Tegevuseta karjakoer muutub kurjaks, hävitab igavusest oma pere mööbli ja muud isiklikud asjad, haugub lakkamatult või mõtleb välja veel 100 erinevat sigadust, millega omanikule meelehärmi valmistada.

7. Kas austraalia karjakoer sobib ka majavalvuriks?

Mis puutub austraallaste valveomadustesse, siis tsiteeriksin tõustandardit: akk on tugev, valvas hästi aklimatiseeruv töökoer, kellel on annet ja tahtmist hakkama saada ka raskeima tööülesandega. Iseloomult võrratud karja valvurid ja ajajad. Alati valvsad, äärmiselt terased, ettevaatlikud, vaprad, umbusklikud võõraste suhtes, tugevate kaitseinstinktidega ja kohusetundlikud. Silmavaade ilmekas, täis tarkust. Hoiatav või umbusklik helk silmas võõra lähenemisel iseloomuomane. Kõik töökoerale võõrad iseloomuomadused on suured vead. Meie koerad valvavad kodu :))

8. Selle tõu sobivus väikeste lastega?

Oma pere lapsi peab karjakoer hoidma ja kaitsma. Karjakoera kutsika kasvatamisel tuleb see juba maast-madalast selgeks teha, et lapsi ei rebita riietest, lapsi ei karjatata kannast näksates ja et laps ei ole koera, vaid on INIMESEkutsikas ei hakka kunagi kuuluma koera karja. Meie peres on asjad paigas. Muumi on mitmeid kordi osalenud Laps ja Koer võistlusel, rihma teises otsas 5-aastane peretuttav laps Jennifer.

 Lada Mehikase vastused küsimustele:

1. Millal tuli teie perre esimene austraalia karjakoer?

Esimene austraallane jõudis meie perre 8.märts 2000 Katrin Auseri käest. Teine austraalia karjakoer on esimese tütar teisest pesakonnast, vahe pisut ülekolme aasta.

2. Milliseid rõõme on karjakoer teile pakkunud?

Kõiki! Ta on sobiva suurusega käepärase suurusega, talub igasugust ilma, jaksab kaua ja palju liikuda, ei vaja karvahooldust jne. Olen erinevatel eluetappidel omanud väga erinevaid koeri – kuningpuudel,
ida-euroopa lambakoer, dogi, taks, erinevad krantsid, väike puudel,saksa-, lõuna-vene-, kaukaasia- ja kesk-aasia lambakoerad – austraalia karjakoer on neist konkurentsitult arukam ja tegusam, äärmiselt iseseisva mõtlemisega ja samas väga koostööaldis. Kõige suuremat rõõmu pakubki selle tõu eluterve loomus.

3. Kas on olnud ka muresid?

Muidugi on ka muresid, aga need kõik piirduvad kutsikaeaga. Hirm, et jookseb auto alla, lõhutud mööbel ja kardinad, traumade ravimine jne.

4. Milliseid koeratõuge te veel kasvatate, kuidas austraalia karjakoer sobib teiste koertega?

Meil on 2 austraallast, saksa lambakoer (ainus isane majapidamises), kesk-aasia lambakoer ja väike puudel. Puudlit austraallased terroriseerivad mõlemad moraalselt. Sakslasega käitub vanem austraalia karjakoer ülbelt, noorem austraalia karjakoer (aastane) üritab ka juba ülbitseda, aga on iga hetk valmis taganema, kui asi tõsiseks läheb. Asiaadiga käitub vanem austraalia karjakoer ülbelt, noorem peab esialgu semuks. Siiski on ka vanema austraalia karjakoera jaoks omad piirid – ta ei vaidle asiaadiga kunagi toidu üle ja ei trügi iialgi sakslase ning tema peremehe vahele. Muidu on vanem austraalia karjakoer igas asjas pealik. Noorem üritab ennast ka maksma panna ja riskeerib aeg-ajalt mõttetult, ühegi tõsisema kokkupõrkeni pole siiski veel läinud. Vanem austraalia karjakoer aktsepteerib nooremat igati ja silmnähtavalt on talle antud tähtsuselt II koht koertekarjas.
Arvan, et vajadusel saab austraalia karjakoeri koos pidada kõigi koertega, kuid tuleb vaadata, et nad teisi liiga alla ei suru. Ühte erinevat tõugu koera austraalia karjakoerte karja adopteerida on siiski ilmselt võimatu, sest neis löövad ikka vägatugevalt välja metskoera reeglid.

5. Kellel te soovitate võtta austraalia karjakoera?

Austraalia karjakoera võib võtta ainult inimene, kes koeraga tegeleda viitsib. Tähtis ei ole, et ta kuskil treening-grupis käiks – kui omanik on piisavalt seltsiv ja koos koeraga palju ringi liigub – kuid tähtis on, et austraalia karjakoer koju vedelema ei jää. Mõistlik ei ole võtta seda tõugu ainult näitusekoeraks, ta on selleks nats liiga tark, hea mõistus läheb raisku!

6. Kellele austraalia karjakoer kindlasti ei sobi?

Austraalia karjakoer ei sobi pehme loomuga tasasele inimesele, selle koeraga peavad ohjad kindlasti peremehe käes olema. Ei sobi ka sellele, kes nõuab viivitamatut ja oma interpreteeringuid välistavat käsutäitmist – see koer peab saama teatud olukordades valikuvõimaluse ja otsustusõiguse, muidu nullite ära tema suurepärase arutlusoskuse.

7. Kas austraalia karjakoer sobib ka majavalvuriks?

Austraalia karjakoer valvab maja suurepäraselt ja paljud võivad kinnitada, et tema territooriumile on üsna ohtlik siseneda. Konkreetsele minu omadest vanem ei valva üldse (tema olekust võib lugeda – mina küll valvama ei hakka, milleks need kaks lambakoer siis seal õue peal vedelevad!), noorem valvab päris edukalt.

8. Selle tõu sobivus väikeste lastega?

Räägitakse, et sobib, aga lisaks omalt poolt, et ainult siis, kui on nendega harjunud. Minu vanem austraalia karjakoer tunneb ennast väikelaste seltskonnas väga ebamugavalt ja väldib tittesid igal võimalusel. Nooremal on üsna ükskõik, kui vana keegi on, ta on kõigi suhtes uudishimulik. Kindlasti ei ole need koerad laste vastu põhjuseta kurjad, aga loomulikult tuleb ka lapsi vaos hoida, sest austraalia karjakoer pole siiski mingi padjakoer.